Eesti Rahvusringhääling 공개
[search 0]

Download the App!

show episodes
 
Ajaloosaade "Eesti lugu" uurib Piret Kriivani juhtimisel minisarjas "Äratulek", kuidas Eesti uuesti iseseisvaks sai. Saade on Vikerraadio kavas laupäeviti kell 13.05 "Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit. 2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ...
 
Saade tutvustab ajakirjanduse toimimist, selgitab toimetuslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Stuudioarutelude keskmes on rahvusringhääling, aga vaadeldakse ka laiemat meediapilti, mille osa rahvusringhääling kui avalik-õiguslik meediakanal on. Saadet viib läbi rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti kl 14.05, kordus kl 19.05. Kontakt: meediatund@err.ee, tel 6 1 ...
 
Loading …
show series
 
Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale. " Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja …
 
Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.저자 (Vikerraadio)
 
Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander (Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad. Samuti koostas ta õpetuse, kuidas käituda ülekuulamistel.…
 
Tänast raadiosaadet Eesti Pops viib läbi värskelt albumi "Saint Frotée" üllitanud supergrupi Ouu laulukirjutaja, talent, Tiit Liblik. Kommenteerides oma muusikavalikut, ütleb ta nii: "Proovin teie kellad viia värvikate ja mahedate meloodiate abil suveajale üle, mängides vanemat (ja ka uuemat) Eesti muusikat, mis mulle isiklikult meeldib".…
 
Ajaloolane Viktor Niitsoo: "1950. aasta oli murranguline: toimus EKP 8. pleenum." Sellel pleenumil kõrvaldati võimult kompartei ladvik eesotsas esimese sekretäri Nikolai Karotammega ja asendati Venemaa eestlastega eesotsas Ivan Käbiniga. Vahetus ka julgeolekuorganite ladvik. Sel aastal sattus nõukogude võimu vastu võitlemise eest kohtu all üle 100 …
 
Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal aja…
 
PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks …
 
Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."저자 (Vikerraadio)
 
Tänane Eesti Pops pühendub Sven Grünbergi loomingule, sekka näpuotsaga ka mõjutajaid ja mõjutatuid - põhjus kõigeks selleks on äsja Vaiguviiuli tublide näppude poolt uuesti välja antud Grünbergi 1988. aasta album "OM". Omal ajal meistri tuntuima plaadi "Hingus" (1981) kõrval veidi varju jäänud järg on aga paremgi ja värske ka tänases päevas; uus re…
 
Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivi…
 
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) polii…
 
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."…
 
Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei o…
 
Marten Seppel: "Suur näljahäda oli ilmseselgelt küla ehk maa probleem ja kriis." Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kahtleb väga selles, et ükski mõisnik oleks nälga surnud. Saates on juttu sellest, missuguste tagajärgedega lõppes 1696. ja 1697. aastal Eesti- ja Liivimaad tabanud näljahäda.…
 
Tänane Eesti Pops võtab kokku muusikaliselt väga viljaka jaanuarikuu ja pähkleid veereb veel juurde ka eelmisest aastast - Alfa Collective, EiK/Luurel Varas, Genka & DEW8, marp$, kohver & Sip€lga 14, Vesikas & Fofkin, Lukamon, väike kelder, Mari Kalkun, Joosep Kõrvits, wondering o, Ruutu Poiss, Andres Lõo, Misha Panfilov jt.…
 
Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitilis…
 
Tänane pops on taas üle pika aja intervjuusaade ja meil on külas mitmekülgselt andekas looja Jan Tomson aka Ruutu Poiss. Räägime tema värskest albumist "Palav aed", loomulikult kuulame seda ja ka muud muusikat, mille Jan kaasa võtab. Jutte ja laule niipalju, kui mahub tunni sisse.저자 (Raadio 2)
 
Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on su…
 
Tänane Eesti Pops muutub kord aastas Eesti Topsiks ja võtab kokku selle aasta olulisemad ja kõrvapaitavamad kodumaised palad ja plaadid - midagi edetabeldama ei hakka, keegi pingi lõppu kõlkuma ei jää ja laiendatud versioonina jätkub 2020 muusikaasta sügavamate hoovuste esiletoomine ka kahes järgnevas aastaalguse popsisaates. Imetabaselt on seekord…
 
Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"…
 
Loading …

빠른 참조 가이드

Google login Twitter login Classic login